laupäev, 24. veebruar 2018

Laisk laupäev

Laisk laupäev üle pika aja ja olemise kulgemine nurrumise saatel. Aeg voogleb, värskelt jahvatatud kohviaroomid hõljumas ja palju muusikat, päikest, selget taevast... aah, elu on ilus. Olen paar viimast nädalat endasse hoolimatult suhtunud ja see kajastub ka mu tervisenäitajates.

Mõtlesin, et miks ma end väsinuna tunnen, kuigi magan piisavalt. Selgus, et hemoglobiini tase on alla igasuguse arvestuse. Samas kõik teised näitajad on igati head, sh enesetunne (va see väsimuse osa). Olen terve nädala nüüd eeskujulikku elu elanud, st teinud kõike nii nagu vaja. Nädalast ilmselt suurt kasu pole, peab ontlik olema hea mitu nädalat ennem, kui parem saab.  Eks ma siis omandan uue rütmi.

Vahepeal on olnud palju toredaid sündmusi ja uudiseid. Mu noorimad lapsed said 22-aastaseks. Mõelda vaid, kui kiirelt see aeg on läinud. Eks tagasivaadates olegi ruttu ajalooks saanud. Ja kui palju on nad mind õpetanud ja kui palju olen koos nendega kasvanud. Kaks korda aastas (laste sünnipäevadel) tunnen, kui olulised on olnud lapsed mu arenemisel. Ma olen neile endast palju andnud, kuid olen veel rohkem tagasi saanud.

Minu kolm elutööd, millesse olen vanemana viimased 11 aastat ainult üksi panustanud. Ei ole see kaks ühes tegutsemine normaalne ega õige. Võin täies kindlameelsuses tõdeda, et lastele on mõlemat vanemat vaja rääkige, mida tahate. Mitte, et üksi hakkama ei saaks, kuid see on laste suhtes ebaaus. Eriti tajud seda siis, kui võrdlus “ennem ja pärast” on olemas. Seda muidugi juhul, kui on toiminud terve perekonna kontseptsioon.

Tagasi laisa laupäeva juurde. Nüüd aeg sealmaal, kus võib rahuliku meelega raamatut lugema hakata. Kannutäis lõhnavat teed tuleb ennem valmis keeta, siis saab olemine eriti hea. Pea  see päev nii õhtusse ei saa. Kirsiks tordil on teadmine, et homme on ka veel vaba päev.


Head kodumaa sünnipäeva!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...